Tsitaate

Me vist ei muretseks, mida inimesed meist mõtlevad, kui me teaks, kui harva nad seda teevad - Olin Miller

Me ei jää rahule sellega, et meil on õigus, kuni pole tõestatud, et teised eksivad - Hazlitt

Me otsustame iseenda üle selle järgi , milleks me peame end suuteliseks, teised aga otsustavad meie üle juba tehtu põhjal - Longfellow

Vaiksel merel on igamees laevajuht - John Ray

Kõige meelsamini hüpatakse uppujat päästma siis, kui juures on veel teisigi inimesi, kes aga ei julge riskida - Nietzsche

on palju asju, mida me viskaksime ära, kui me ei kardaks, et teised korjavad need üles - Wilde

Inimesed ei karda mitte pimedust ega surma, vaid teadmatust - dumbledore

kui inimene on kord vette kukkunud, mis tähtsust sel on, ujub ta hästi või halvasti, peaasi et ta kaldale jõuaks, sest muidu ta upub - william sommerset maugham

elus pole mitte tähtis see kui kiirelt sa jooksed või kui kõrgele sa ronid vaid see kuidas talud tagasilööke

see kes soovib hästi rääkida peab ennem hästi mõtlema

kui ülemusel pole pabereid laual, on ta töö ära teinud, kui alluval pole. siis tal pole tööd

püüdes kätte saada parimat, rikume tihti selle, mis on hea - shakespeare

Sõprus pole mitte üks suur asi vaid miljon pisiasja

Kui proovid ebaõnnestuda ja sul see õnnestub kas oled siis õnnestunud või mitte?

tragöödiad lõppevad surmaga, komöödiad alati abieluga - Byron

Kärbeste jumal 2002

"Lugesin mõtlema panevat raamatut"

Kas te olete kunagi olnud situatsioonis, mis näib lootusetu? Kärbeste Jumal on raamat (raamat väärib raamatu nime, kui ta paneb mõtlema). On olemas selliseid väikseid brozüürikesi, mis annavad meile nõu, kuidas mingis olukorras käituda. Kuivad soovitused. Kärbeste Jumal on aga selline mahukas väljaanne, mis vastupidiselt õpetlikele brozüürikestele annab meile aimu, mida ei tohiks teha. On olemas Sprite'i reklaam, kus vanem mees valab Sprite'i ühe poisi jalale, mis on saanud salvata mürkmaolt. Ning siis ütleb vanem mees, et see aita ning et sprite on mõeldud joomiseks.
Kärbeste jumal ei sööbi faktidesse - ta ei valgusta, kuhu poisid teel olid, või kui palju neid oli, kui kaua nad olid - vaid näitab meile meie halvimat poolt kõige halvemas valguses. ta pani mind mõtlema, mis juhtub siis, kui meiega juhtub midagi täiesti ootamatut ja traagilist. Antud raamat pani mind mõtlema sellest, mis juhtuks siis, kui ma satuksin tsivilisatsioonist puutumatusse kohta.
Need väikesed lapsed, kes olid elanud nii konservatiivses ühiskonnas nagu Inglismaal, sattusid äkki täiesti "valgele lehele". seal ei olnud ühtegi seadust, ühtegi eluaset, mitte ühtegi mõtet - kõik kulges looduslikku rada pidi. Nad pidid alustama nullist.
inimestele ei pruugi alati meeldida juhid, kuid kui kõik teeksid, mida ise tahaksid, polekski võib-olla enam midagi alles. Kui ajaloos on andnud võimu sinu staatus sünnihetkel, siis saarel andis võimu karp. mõnel keerlebki kogu elu ümber karbi (võimu) ja see on täiesti loomulik. ta tunneb vajadust juhtida, aga juhi puhul pole oluline juhtimine vaid see, kui palju suudab ta anda tema valijatele.
tegelikult on ju rahvas võim. see on üks demokraatia alustalasid. saarel hakati aga peale nullist ja inimene õpib kogemustest. see on alati niimoodi olnud . muidugi on võimalik ka kõik valikud läbi mõelda, kuid on raske panna kõiki mõtlema. kuigi arutlus , vaidlused ja diskussioonid peaksid edasi viima. on alati tegijaid, rääkijaid ja mõtlejaid, kuid neid kõiki ei ole sugugi alati ühes inimeses koos.
raamat pani muidugi mõtlema sellele, kui tähtis on lootus. see annab meile mõtte edasi minemiseks. raske on aga omada lootust, kui see pannakse pidevalt proovile. aga lootus peaks olema viimane asi mis kustub.
põhimõtteliselt on see vapustav raamat. aga ma lugesin seda teist korda ja siis ma libisesin nendest sokikohtadest üle. mulle piisas ühest korrast, see ongi kogemuste jõud. inimene õpib kogemustest.

Hinne: 5

Hellase valgus 17.01.2003 10c klass

Tänapäeval on raske tulla välja millegi uudsega, kõik on mingis osas millegi koopia.
Kreeka kirjandusega algab Euroopa kirjandus. Rooma kirjandus jäljendab juba osaliselt kreeka kirjandust. Kreeka tähestikust saab alguse ka ladina tähestik, mida kasutati laialdaselt ka keskajal ning isegi tänapäeval.
Kreeklased puudutavad kõige üldisemaid asju, mille tegelikku vastust ei tea me isegi tänapäeval.
Kreeka kirjandus arutab maailma loomise üle, puudutatakse igavese elu otsinguid ja ahnust. Müütide ainestikku on võetud ka Mesopotaamiast.
Kreeka kirjandus on andnud meile selliseid tuntud teoseid nagu Sophoklese "Kuningas Oidipus", Homerose "Ilias" ja "Odüsseia".
Kreekast saab alguse ka teater. Seega on tegemist väga arenenud kultuuriga.
Kreeka kultuurist vaimustutakse täiesti õigustatult jälle keskajal (19.sajandi renessanss). Kreeka kultuur suutis ka siis meile midagi pakkuda. Kreekast tuleb ka palju filosoofe. Peale Vana- Kreeka aja lõppu on toimunud üksnes sügavamale minek.
Aeg-ajalt võivad inimesed nii ära eksida, et nad leiavad, et parim on alustada täiesti otsast peale. Siin tulebki appi hellase valgus, mis juhib nad pimedusest välja.
kreeka kirjanduse põhiline pärand sisaldabki lüürikat, kangelaseeposi ning teatris etendatud tragöödiaid ja komöödiaid. kahjuks ei ole säilinud eriti palju kreeka kirjandusest, kuid tegemist on siiski euroopa kirjanduse sünnihälliga, kust kõik sai alguses.

Hinne: 5
K.K.: kolm aastat hiljem seda lugeda tundub see liialdatud ja keeleliselt küllaltki kole kirjutis.

Ajaloo RE 2006

1 eesti ajaloo pöördepunktid

13 saj algul vähemalt 150 000 inimest, Eestis on u 45 kihelkonda, 8 maakonda : virumaa, rävala, järvamaa,harjumaa,läänemaa,saaremaa,ugandi,sakala.

Muistne vabadusvõitlus 1208-1227
kaotati sest:

• eesti vallutati süstemaatiliste rüüsteretkedega,mis kestsid kuni vastupanu alltutati ja kurnati välja majanduslik kandejõud
• sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad
• puudus koostöö lähimate naaberrahvastega
• maakaitse,relvastus ja sõjaline korraldus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks
• ordurüütlid olid elukutselised hea väljaõppega sõjamehed
• tuli korraga võidelda mitme vaenlasega
• vallutajate taga seisis katolik kirik
• vaenlasel parem relvastus ja lihtsam leida lisajõude

eesti ala jaotatakse taani tartu saare-lääne piiskopkondade ja mõõgavendade ordu vahel
1238 stensby leping järvamaa läheb taanilt ordule
jüriöö ülestõus 1343-45 harju-viru eestlaste ülestõus taani vastu ja saarlaste ülestõus ordu ja piiskopi vastu mille liivi ordu maha surus
LIIVI SÕDA 1558-83 venemaa rootsi taani poola-leedu vahel
1582 jam zapolski rahu venemaa ja poola vahel
1583 pljussa vaherahu rootsi ja venemaa vahel
eesti kolme kuningriigi valduses:
ROOTSI all põhja eesti moodustatakse eesti kubermang mis on neli maakonda. tallinnas kuberner
POOLA ala lõuna eestis jaguneb tartu ja pärnu presidentkondadeks
TAANI saaremaal

tallinnas ja Põhja eestis algas rootsi aeg 1561
1600-29 rootsi poole sõjad
1629 altmargi vaherahu , rootsi saab endale ka liivimaa, rootsi ja poole vahel
1645 brömsebro rahu rootsi ja taani vahel millega rootsi saab saaremaa
1660 oliwa rahu rootsi ja taani vahel millega taani loobus lõplikult liivimast
rootsi aeg lõppes põhjasõjaga , rootsi aeg 1561/1629-1710