Kärbeste jumal 2002

"Lugesin mõtlema panevat raamatut"

Kas te olete kunagi olnud situatsioonis, mis näib lootusetu? Kärbeste Jumal on raamat (raamat väärib raamatu nime, kui ta paneb mõtlema). On olemas selliseid väikseid brozüürikesi, mis annavad meile nõu, kuidas mingis olukorras käituda. Kuivad soovitused. Kärbeste Jumal on aga selline mahukas väljaanne, mis vastupidiselt õpetlikele brozüürikestele annab meile aimu, mida ei tohiks teha. On olemas Sprite'i reklaam, kus vanem mees valab Sprite'i ühe poisi jalale, mis on saanud salvata mürkmaolt. Ning siis ütleb vanem mees, et see aita ning et sprite on mõeldud joomiseks.
Kärbeste jumal ei sööbi faktidesse - ta ei valgusta, kuhu poisid teel olid, või kui palju neid oli, kui kaua nad olid - vaid näitab meile meie halvimat poolt kõige halvemas valguses. ta pani mind mõtlema, mis juhtub siis, kui meiega juhtub midagi täiesti ootamatut ja traagilist. Antud raamat pani mind mõtlema sellest, mis juhtuks siis, kui ma satuksin tsivilisatsioonist puutumatusse kohta.
Need väikesed lapsed, kes olid elanud nii konservatiivses ühiskonnas nagu Inglismaal, sattusid äkki täiesti "valgele lehele". seal ei olnud ühtegi seadust, ühtegi eluaset, mitte ühtegi mõtet - kõik kulges looduslikku rada pidi. Nad pidid alustama nullist.
inimestele ei pruugi alati meeldida juhid, kuid kui kõik teeksid, mida ise tahaksid, polekski võib-olla enam midagi alles. Kui ajaloos on andnud võimu sinu staatus sünnihetkel, siis saarel andis võimu karp. mõnel keerlebki kogu elu ümber karbi (võimu) ja see on täiesti loomulik. ta tunneb vajadust juhtida, aga juhi puhul pole oluline juhtimine vaid see, kui palju suudab ta anda tema valijatele.
tegelikult on ju rahvas võim. see on üks demokraatia alustalasid. saarel hakati aga peale nullist ja inimene õpib kogemustest. see on alati niimoodi olnud . muidugi on võimalik ka kõik valikud läbi mõelda, kuid on raske panna kõiki mõtlema. kuigi arutlus , vaidlused ja diskussioonid peaksid edasi viima. on alati tegijaid, rääkijaid ja mõtlejaid, kuid neid kõiki ei ole sugugi alati ühes inimeses koos.
raamat pani muidugi mõtlema sellele, kui tähtis on lootus. see annab meile mõtte edasi minemiseks. raske on aga omada lootust, kui see pannakse pidevalt proovile. aga lootus peaks olema viimane asi mis kustub.
põhimõtteliselt on see vapustav raamat. aga ma lugesin seda teist korda ja siis ma libisesin nendest sokikohtadest üle. mulle piisas ühest korrast, see ongi kogemuste jõud. inimene õpib kogemustest.

Hinne: 5