Hellase valgus 17.01.2003 10c klass

Tänapäeval on raske tulla välja millegi uudsega, kõik on mingis osas millegi koopia.
Kreeka kirjandusega algab Euroopa kirjandus. Rooma kirjandus jäljendab juba osaliselt kreeka kirjandust. Kreeka tähestikust saab alguse ka ladina tähestik, mida kasutati laialdaselt ka keskajal ning isegi tänapäeval.
Kreeklased puudutavad kõige üldisemaid asju, mille tegelikku vastust ei tea me isegi tänapäeval.
Kreeka kirjandus arutab maailma loomise üle, puudutatakse igavese elu otsinguid ja ahnust. Müütide ainestikku on võetud ka Mesopotaamiast.
Kreeka kirjandus on andnud meile selliseid tuntud teoseid nagu Sophoklese "Kuningas Oidipus", Homerose "Ilias" ja "Odüsseia".
Kreekast saab alguse ka teater. Seega on tegemist väga arenenud kultuuriga.
Kreeka kultuurist vaimustutakse täiesti õigustatult jälle keskajal (19.sajandi renessanss). Kreeka kultuur suutis ka siis meile midagi pakkuda. Kreekast tuleb ka palju filosoofe. Peale Vana- Kreeka aja lõppu on toimunud üksnes sügavamale minek.
Aeg-ajalt võivad inimesed nii ära eksida, et nad leiavad, et parim on alustada täiesti otsast peale. Siin tulebki appi hellase valgus, mis juhib nad pimedusest välja.
kreeka kirjanduse põhiline pärand sisaldabki lüürikat, kangelaseeposi ning teatris etendatud tragöödiaid ja komöödiaid. kahjuks ei ole säilinud eriti palju kreeka kirjandusest, kuid tegemist on siiski euroopa kirjanduse sünnihälliga, kust kõik sai alguses.

Hinne: 5
K.K.: kolm aastat hiljem seda lugeda tundub see liialdatud ja keeleliselt küllaltki kole kirjutis.