Ajaloo RE 2006

1 eesti ajaloo pöördepunktid

13 saj algul vähemalt 150 000 inimest, Eestis on u 45 kihelkonda, 8 maakonda : virumaa, rävala, järvamaa,harjumaa,läänemaa,saaremaa,ugandi,sakala.

Muistne vabadusvõitlus 1208-1227
kaotati sest:

• eesti vallutati süstemaatiliste rüüsteretkedega,mis kestsid kuni vastupanu alltutati ja kurnati välja majanduslik kandejõud
• sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad
• puudus koostöö lähimate naaberrahvastega
• maakaitse,relvastus ja sõjaline korraldus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks
• ordurüütlid olid elukutselised hea väljaõppega sõjamehed
• tuli korraga võidelda mitme vaenlasega
• vallutajate taga seisis katolik kirik
• vaenlasel parem relvastus ja lihtsam leida lisajõude

eesti ala jaotatakse taani tartu saare-lääne piiskopkondade ja mõõgavendade ordu vahel
1238 stensby leping järvamaa läheb taanilt ordule
jüriöö ülestõus 1343-45 harju-viru eestlaste ülestõus taani vastu ja saarlaste ülestõus ordu ja piiskopi vastu mille liivi ordu maha surus
LIIVI SÕDA 1558-83 venemaa rootsi taani poola-leedu vahel
1582 jam zapolski rahu venemaa ja poola vahel
1583 pljussa vaherahu rootsi ja venemaa vahel
eesti kolme kuningriigi valduses:
ROOTSI all põhja eesti moodustatakse eesti kubermang mis on neli maakonda. tallinnas kuberner
POOLA ala lõuna eestis jaguneb tartu ja pärnu presidentkondadeks
TAANI saaremaal

tallinnas ja Põhja eestis algas rootsi aeg 1561
1600-29 rootsi poole sõjad
1629 altmargi vaherahu , rootsi saab endale ka liivimaa, rootsi ja poole vahel
1645 brömsebro rahu rootsi ja taani vahel millega rootsi saab saaremaa
1660 oliwa rahu rootsi ja taani vahel millega taani loobus lõplikult liivimast
rootsi aeg lõppes põhjasõjaga , rootsi aeg 1561/1629-1710