Kreeka võlakirjad ja Swedbank, laenamine ja maksud

Sattusin lugema artiklit "Swedbank buy Greek bonds with Estonian money" ning hakkasin kuupäeva kontrollima: veebruar 2010. Swedpanga põhjendus, justkui omaks mitmed Euroopa pangad olulist kohta Kreekas, tagades omamoodi stabiilsust...Ning Kreeka valitsus on lahendamas finantskriisi, ei ole piisavad. Kreekat ei saa kindlasti nimetada stabiilseks ja seda polnud võimalik teha ka veebruaris 2010.

Üks uuem artikkel suunatud Eestile on "Advice to Estonia: Borrow for Your Own Sake", mille laenu andmise soovitust hetkel ei kommenteeriks ei negatiivselt ega positiivselt, küll aga võiks mõelda maksukoormuse suurendamisele. Teine asi, millest Eesti võiks loobuda, on abi andmine riikidele, millel pole sellest abi. Eesti ei peaks Kreekat rahaliselt toetama, mitte riigi tasandil. Tegemist on puhtalt isikliku arvamusega. Eestis tuleks praegusel hetkel keskenduda lähitulevikule, kui selleks võib nimetada aega 10 aasta pärast, mis saab nafta hinnast ja -varudest? On võimalik, et autod muutuvad praegusel kujul luksuskaupadeks juhul, kui ei kujune välja alternatiivset energiallikat. Ka alternatiivse energia tootmise küsimus ja nn tagala kindlustamine, et me oleks naftast võimalikult vähe sõltuvad. Ka tuumajaama osas tuleks otsus langetada, ja kui see peaks olema negatiivne, siis tuleb tõsiselt mõelda alternatiividele (mis peaksid olema realistlikud - kas Eestis on vajalikul määral võimalik kasutada päikeseenergiat??)(Vabariigi kodanikud 22.03.11 Kristel Vilbaste nägemus oli naiivne ning ei arvesta seda, et eelistades looduse hoidmist taolisel määral loovutame võimaluse inimeste heaolu edendamiseks ning tänapäeval energia tootmine ja ressursside kasutamine ei kujuta endast hukatusliku mõju loodusele).