Linnateater "Meie, kangelased"

Tagastiteel mõtisklesin mõttele (küsisin kaasvaatajalt, ja üks pakkus välja, et küsime teatriinimeselt järgmine päev, mis sisuks oli, ning teine pakkus välja Googli kasutamist) ja juurdlesin teadmatusest pealkirja üle: on seal koma või ei.

Teatud hetkel etenduse ajal andsin alla ja mõtlesin Kafka tähendusele ning sümbolile - sealt edasi möödus aeg muiates. Kuigi lõppkokkuvõttes oli otsus Kafka ja näidend enda jaoks konstantselt siduda, osutunud valeks.

Ja etenduse algus ning lõpp panevad tundma end ahvina. Väga armas.

Kokkuvõttes: kui üldjuhul Linnateater ja teatrilembus on viimasel ajal mitte kokku kuulunud, siis üle mõne aja oli see midagi intrigeerivat. Kõige toredam oli kaos keset etendust, siis oli võimalik külastajana end tõeliselt õnnelikuna tunda. Ja algusel Andres Raagi potsatajana näha oli ka tore.